Kas registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks või mitte? See on küsimus.
Minu esimesest ja muuhulgas ka viimasest artiklist on omajagu aega möödas. Ilmselgelt on selle aja jooksul nii mõnigi ettevõte asutatud ja juba ka hoo sisse saanud. Ja võimalik, et on juba kerkinud üles ka eelnevalt püstitatud küsimus. Millega siis ikkagi otsustamisel arvestada?
Hetkel kehtiv seadus ütleb, et isikul tekib käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus juhul, kui tema maksustatav käive kalendriaasta jooksul ületab 16 000 euro piiri. Juba etteruttavalt ütlen, et alates 2018. aasta algusest tõuseb see number 40 000 euroni. Aga püsime siiski tänases päevas. Juhin tähelepanu, et kui ettevõtte kogu käibe moodustab käive, mida ei maksustata käibemaksuga (näiteks eluruumide üürimine), siis seda 16 000 piirmäära hulka ei arvata ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust ei teki. Samuti ei arvestata piirmäära sisse põhivara müüki. Samas ei ole keelatud registreerida ettevõtet käibemaksukohustuslaseks enne, kui tema käive ületab piirmäära.
Kas registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks enne 16 000-eurose piiri ületamist? Kui ettevõtja toodang või teenus on tema enda käte- või mõttetöö tulemus ja seetõttu puudub suuremahuline sisend, millega kaasneks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, siis pole suuremat mõtet ennast kohustuslaseks registreerida. Seda sellepärast, et registreerimisega kaasneb igakuine aruandlus maksuametile, mille esitamiseks võib omakorda vaja minna raamatupidaja abi. Iseenesest pole tegelikult halb ka mitte-kohustuslasel raamatupidaja igakuist või näiteks kvartaalset teenust osta, kuna see annab ettevõtte käekäigust kiirema ülevaate, mis omakorda võimaldab muutustele ja vajadustele kiiremini reageerida.
Ennetavalt võiks registreerida kohustuslaseks juhul, kui on juba eesmärgiks seatud käive, mis ületab 16 000 euro piiri, või kui ettevõtte tegevuse käigus tekib igakuiselt olulises summas oste, millelt saab käibemaksu mahaarvata, ehk maakeeli tagasi küsida.
Kui käibemaksukohustuslaseks registreerimise piir on ületatud või on vastu võetud otsus hakata kohustuslaseks vabatahtlikult tuleb pöörduda avaldusega Maksu- ja Tolliameti poole. Avalduse ja juhendi leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Peale KMKR numbri saamist on viimane aeg sõlmida Maksu- ja Tolliametiga leping e-maksuameti kasutamiseks ning anda raamatupidajale õigused deklaratsioonide esitamiseks. Vajalikud toimingud leiab jällegi Maksuameti leheküljelt.
Edasi, ikka edasi, mitte sammukestki tagasi!
Cätlin